ÜRITUSTE KALENDER 2012

» ÜLDINFO » Valla tutvustus
 

Valgjärve vald asub Põlva maakonna loodeosas. Piirnevateks haldusüksusteks on Põlva maakonna Kõlleste ja Kanepi vallad, Valga maakonna Otepää ja Palupera vallad ning Tartu maakonna Kambja vald. Valgjärve valla territooriumi suurus on 143,15 km2. Vallas on 16 küla, suurimad neist on Saverna, Valgjärve ja Maaritsa. Valla halduskeskus asub Savernas, mida läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Lähiaastate jooksul uue asfaltkatte saanud maantee tõttu on nii Saverna küla kui Valgjärve vald tervikuna muutunud tunduvalt atraktiivsemaks ning seda eelkõige elu- ja suvituskohana. Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus Tartu asub vaid 38 km ehk ca 30 minutilise autosõidu kaugusel Savernast. Võru linnaga on ühendus samuti hea, Savernast asub Võru 31 km kaugusel. Maakonnakeskus Põlva, millega ühendus on kehvem, asub 20 km kaugusel ning Valga maakonnas asuv Otepää 17 km kaugusel Savernast. Valgjärve valla sümboolika.

Valgjärve valla geograafiline asend Kagu-Eestis on soodne. Valda katab tihe teedevõrk, millest olulisem on valda pikuti läbiv heas korras Tallinn - Luhamaa maantee. Valla territooriumist mõjuv osa jääb Lõuna-Eesti keskuse Tartu linna mõjutsooni. Ei tohi unustada ka võimalusi, mis tulenevad transiitterritooriumist ja mille konkreetsed rakendused võiksid leida väljenduse uute töökohtadena eelkõige kaubanduses ja teeninduses.
Valla maastik on vaheldusrikas ja seega on olemas puhkemajandusliku väärtusega piirkonnad. Loodusressurssidest on arvestatavad kruus-liiva ja põhjavee varud.

Rahvastiku vanusestruktuur on soodne, vaatamata negatiivsele loomulikule iibele. Seoses Tartu linna lähedusega on elanike hulgas märkimisväärne arv haritud inimesi. Kahjuks aga pole vallas suurenenud töökohtade arv ega investeeringud. Haritud inimesed on püüdnud tööd leida linnades. Valla majandusstruktuur on küllalt mitmekesine ja põhineb väikeettevõtlusel.

Tehniline infrastruktuur vajab rekonstrueerimist ja korrastamist. Puhastusseadmete, pumbamajade ja kanalisatsioonide korrashoidmine ning puurkaevude ja joogiveetrasside korrastamine nõuab ulatuslikke investeeringuid. Lähiaastatel tuleb ehitada uusi alajaamu ja elektriliine. Telekommunikatsioonide välja ehitamiseks teeb investeeringuid ,,Elion” ning eeldatavasti rahuldatakse lähiaastatel kõigi telefoni soovijate vajadused. Põlvamaa omavalitsusliidu ja SA Põlvamaa Arenduskeskuse algatusel on Elion asunud pakkuma internetiteenust.

AJALOOLINE KUJUNEMINE

Praeguse Valgjärve valla kui territooriumi ajaloolist kujunemist iseloomustavad sagedased administratiivsed ümberkorraldused, millest tulenevalt puuduvad väljakujunenud ajaloolised keskused. Enam-vähem võrdsetes osades jaotub territoorium endiste Kambja, Kanepi ja Otepää kihelkondade vahel.
Perenimed Valgjärve vallas kirikuraamatute järgi
Ümbruskonna sugupuude uurijad

Lõuna-Eesti vallakohtute protokollid

1959. aastal seoses Otepää rajooni likvideerimisega läks territoorium Põlva rajooni koosseisu.
1966. aastal liideti osa Valgjärve külanõukogu territooriumist Ihamaru külanõukoguga ning seoses Veski sovhoosi likvideerimisega 1972. aastal ühendati uuesti Valgjärve külanõukoguga Krüüdneri, Vissi ja Maaritsa külad.
Viimaseks ,,saavutuseks” ümberkorralduste vallas oli Maaritsa kolhoosi loomine 1987. aastal Saverna kolhoosi ja V.Sassi nim. sovhoosi äärealadele.
Eelnevast tulenevalt on kujunenud valla elanikkonna nii kultuuriline kui ka majanduslik orientatsioon erinevates suundades sõltuvalt majandi asukohast: Maaritsa-Kambja-Tartu, Saverna-Kanepi-Võru, Valgjärve-Otepää. Tegutsemine nimetatud suundades on kujunevale Valgjärve vallale aluseks koostöö arendamisel ja majandussidemete loomisel naaber-haldusüksustega.
Vajadus lahendada olmeprobleemid kohapeal on soodustanud Saverna, Valgjärve ja Maaritsa külade arengut ning elanikkonna koondumist nendes.
Seega praegune Valgjärve valla territoorium koosneb mitmete endisaegsete haldusüksuste osadest ja on säilinud tuntavad sidemed endiste keskustega.
Valgjärve Põhikool

SAVERNA KÜLA AJALOOLINE TAUST JA PAIKNEMINE

Ajalooürikus on esmakordselt kohanimena mainitud Savernat 1582. aastal "Saviar" nime all. Saverna, kui küla keskuse välja kujunemine sai alguse 1955. aastal kui valmis uus koolihoone. Küla arengus mängis tähtsat rolli Saverna kolhoosi tegevus, kuna majandi keskuski asus Saverna külas. Saverna kolhoosi kontor asus algul vanas Tamme koolimajas ja hiljem vanas Valgjärve vallamajas. Suuremad ehitustööd teostatigi külas kolhoosi korra ajal.
1970. aastal valmis esimene 18- korteriga elamu ja nii see väike asula maja maja kõrvale kerkima hakkas. Kuna külaelanike arv järjest kasvas, hakati 1987. aastal ehitama lasteaed-klubi. Lasteaed anti Saverna kolhoosi poolt käiku, kuid klubi ehitus jäi ajale jalgu ja selle lõpuni ehitamine seiskus. Siit külast on mindud ja siia külla on tuldud. Ajalooliselt tähtis järjepidev külakogukond puudub. Küll on aga siin elanud mitmed ajalooliselt tähtsad inimesed – Mart Mitt, Valdo Pant jne.
Küla ääremaadele on kerkinud viimaste aastakümnete jooksul hulgaliselt individuaalelamuid.
Saverna küla ümbritsevad Abisaare, Sirvaste, Tiido, Aiaste küla.

Saverna küla on valla suurim küla elanike arvu poolest. Siin asub vallakeskus ning valla allasutustest asuvad siin Saverna Põhikool, hooldekodu, lasteaed ja rahvaraamatukogu koos avaliku internetipunktiga.
Maakonnakeskus Põlva asub 21 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim raudteejaam.
Saverna küla nö tuiksooneks on küla läbiv üleriigilise tähtsusega Tallinn- Luhamaa maantee ca 7 km pikkuse lõiguna. Sellelt maanteelt suubuvalt jäävad küla piiresse veel mitu olulist riigiteed suunaga Otepääle (17km), Põlvasse (21km) ja Tillundisse (6km).

Tihedast teedevõrgust tulenevalt on Saverna küla asend teiste küladega võrreldes väga soodne ja seda nii küla elanikele kui ka ettevõtjatele ettevõtluse arendamiseks.

Raamat Valgjärve kohta

ETTEVÕTLUS

Vallas on registreeritud 84 füüsilisest isikust ettevõtjat, 64 osaühingut, 17 mittetulundusühingut (neist 7 korteriühistut). Valla territooriumil asub Valgjärve telemast.